Jõuluks koju!

Veepiir on märgatavalt madalamal, kui vanal kerel!

Kajutilagi on nii kõva, et kõliseb!

Seest on kuiv aga tahab värskendust.

Kokpitis valitseb tühjus...

Mõni kuu tagasi tõime Priiduga Gamajonile Rootsist uue keredoonori. Esmamulje on väga hea, paat tundub kerge ja tugev. Suureks eeliseks on veetihedus ehk pilss on kuiv kui kellakapp...
Välja tõstsime ta 4.dets paar tundi enne tormi tugevnemist.

Gamajon tegi kiiret sõitu

Selline tore uudis MV 2015 lõppu: Gamajoni rekord
Sõit ise oli meeldejääv. Hommikul olime Taitsiga mõlemad pisut tõbised, pisut palavikus ja higimullid otsaees. Erkil silmnähtavad hälbed puudusid.
Kohe alguses tegime nii kõvasti sporti, et igasugune haigus ununes sootuks. Pool päeva igavikuna tunduvat krüssu oli ikka väga kurnav. Õnneks leppisime kohe alguses kokku, et üle kahe tunni keegi roolis ei istu ja see päästis päeva.
ÖÖsel pimedas saime Rukkirahu väikse kanali otsa juures kokku mingi purjekaga, Hiljem selgus, et see oli Svea. Alguses lootsime, et tegemist on Mikuga ;) Imestasime küll omakeskis, et kes see hull keset ööd niiviisi sellest kitsast kanalis veel peale meie läbi tahab pressida....
Valgeks läks siis olime juba Voosi Kurgust läbi, Pakrite all saime Miku ka lõpuks kätte. (mega respekt talle: üksinda(teised vist magasid all) spinniga sellises tuules... seda suudavad väga vähesed!)
Just siis kui hakkasime väsima spinniga võitlemisest otsustas Gamajon meie eest: spinni brass läks pauguga puruks ja spinn tuli kiirelt asendada fokaga... kiirus väga ei vähenenudki ;)
Kiire arvutus näitas, et Mikust me piisavalt kaugele ette ära sõita ei suuda, seega võtsime asja rahulikult ja nautisime hommikut. Finiši toodri võtsime 10.14 ehk sõidule kulus 22tundi ja 4minutit. Pidavat Eesti rekord olema. Ju siis on ;)